Tõe ja õiguse otsinguil

Tõde ja Õigus (Marko Kaldur)

“Tõe ja õiguse” ning A. H. Tammsaare jälgedes käimine ei tähenda vaid Järva-Madise lähistel Tammsaare muuseumi külastamist. Selleks, et mõista Tammsaare tippteose tausta ning saada aimdust pooleteise sajandi tagustest loodustingimustest tasuks ringi uidata ka Tammsaare muuseumi ümbruses. 

Sobiva võimaluse Vargamäe kandi loodusega tutvumiseks loob muuseumi lähistel paiknev ca 8 km pikkune Simisalu-Matsimäe matkarada.

Kevadest sügiseni on Simisalu kandi sood ja rabad parajalt märjad ning Simisalu-Matsimäe matkaradagi kohati korralikult üleujutatud. Seega on just esimene talvekülm parim aeg Tammsaare “Tõe ja õiguse” maadel rändamiseks. See on periood, mil jää kaanetab rabalaukad kui järved ning matkaradagi kuiva jalaga läbitav.

Rännaku alguses annab ümbruskonnast ülevaate Simisalu Külastuskeskuse juures paiknev vaatetorn. Tornist ei näe küll matkaraja kulgemist ent pilk haarab see-eest nii Vargamäel paiknevat talumuuseumi kui tornialuseid heinamaid-metsasid. Simisalu on ka teoses “Tõde ja õigus” välja toodud Hundipalu nimelise talukohana.

Edasine teekond viib piki vana taluteed soisemale pinnasele. Veidi võsastunud metsaalust ning jõutakse lagedamale platsile, millest tee noolsirgelt üle jookseb.
See on matkaraja üks väheseid lõikusid, kus näeb ehedat muistset soosilda ehk haokubudega täidetud teed rabas.
Tänapäeval on rada veidi kohendatud ning kõnnitavamaks muudetud, ent sellest hoolimata õõtsub märjemal ajal pinnas kahtlaselt jalge all. Jääga pole sealt üle sammumine aga suurem probleem.
Tähelepanelik tasub olla soosilla alguses Ööbiku teeristis, kuna seal jaguneb matkarada kaheks – parempoolne haru viib kaugemate soosaarte peale, vasakpoolne aga õiges suunas Matsimäe poole.

Järgnevalt vahelduvad soisemad kohad soosaartega, kuni viimaks kõrgemale ja kuivemale Kollassaare künkale jõutakse. Seal vohab suisa põlismets, mille varjus üllatuseks väike matkaonnike kükitab.
Tegu on Kollassaare talukompleksi ainsa säilinud rajatisega, mida aastate jooksul matkajad ning kohalikud veidi korrastanud ja ilmastikukõlblikumaks muutnud.
Väsinud rändurid saavad seal puhata või ööbida. Viimane tegevus on onnis suhteliselt ekstreemne, kuna hädine küttekeha jagab heal juhul soojust pooleteise meetri raadiusse. Esimeste talvetormide korral tuiskab samal ajal räästa vahelt lund magajate krae vahele.
Ent hea tahtmise ja korraliku varustuse korral pole miski võimatu – nõnda võivad mitmepäevasele rännakule tulnud oma varustuse onni jätta, et matkarada mööda kergema sammuga edasi suunduda.
(Täpsustus! Kollassaare matkaonn on läbinud korraliku renoveerimiskuuri ning tõelisele matkajale pole seal ööbimine probleemiks.)

Rajakene kulgeb peagi üha kõrgemale, tõustes Ohusilla oosi harjale. Kohati kisub tee õite ahtaks ning mõlemal pool kaovad järsud nõlvad alla raba poole – libedaga tuleb seal ettevaatlikult liigelda, et mitte kogeda pikka liugu üle kändude ja puutüvede.
Ning siis, taaskord sujuvalt, laskub matkarada oosiharjalt alla, siirdesoole ja sealt edasi Selijärve kallastele.

Rada kulgeb küll poolkaares ümber järve, kuid riskialtimad rännusellid kipuvad tihti kärsitult otse ruttama, et kiiremini vastaskaldale jõuda.
Mõnikord möödub taoline ettevõtmine probleemideta, vahel aga tungib jääpragudest pinnale vesi, mis jalanõud ja püksid kiiresti läbi leotab. Hullema stsenaariumi korral vajutakse õhemast jääst läbigi. Vaevalt sellisel momendil lohutab eriti seegi, et järv on kõige sügavamas kohas vaid poolteist meetrit.

Järgnevalt lookleb matkarada juba üle laugasterohke Seli raba, pöördudes korraks madala vaatetornikese juurde. Kuigi torn tundub eemalt äbarik, avaneb selle tipust üle kidurate männiäbarike väga soliidne vaade nii rabale, laugastikule kui ähmaselt Seli järvelegi.

Veel kilomeetri jagu kõndimist ning taaskord tõustakse kõrgemale vallile. Seekord on tegu Matsimäe oosiga, mille sisse tänapäeval karjäär kaevatud. Karjääri tekkinud järvekese ümbrus on suvel suplejaist-puhkajaist tulvil, ent talvisel ajal seal vaevalt kedagi pikniku pidamas leiab.

Matsimäe on punktiks, kus tuleb langetada strateegiline otsus – kas suunduda edasi mööda tähistamata radasid näiteks põhja poole Kautla rabasse ja matkarajale, lõunasse Matsimäe Pühajärve äärde – või tagasi Simisalu suunda, kus siis Kollassaare onnis öömajale jääda. 

Kui soovite osaleda avastaEESTI.ee matkadel, siis võtke ühendust info@avastaeesti.ee

Tekst ja fotod: Marko Kaldur

“Aasta ringi Eestis ringi”
Õhtuleht

Tekst ja fotod: Marko Kaldur
Kui soovite osaleda avastaEESTI.ee matkadel või reisidel ning näha neid põnevaid paikasid, siis võtke ühendust info@avastaeesti.ee, tutvuge meie teenustega või osalege avastaEESTI.ee üritustel.